Ainsaks väetiseks on puisniidul mahalangenud puulehed ja kõdunev kulu. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati puisniitudel loomi. Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud heina 6 saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. 6. RANNANIIDUD 6.1 Iseloomustus Botaaniliselt nimetatakse rannaniitudeks mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Nagu enamusele niitudele on ka
Emahahk. Ohus olevad linnud vajavad korralikku karjatatud ning hooldatud rannaniite, mida on tänaseks vähe alles jäänud (Arold, 2005) 8 Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel 7. Inimmõjud Tänapäeval on puisniidud oma varasema majandusliku tähtsuse peaaegu täielikult minetanud - heina saadakse lagedatelt kultuurheinamaadelt ning metsa tehakse eelistatult lageraietena. Niitmata-karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. Ilma inimese tehtud hoolduseta oleks puisniitude liigirikkus tunduvalt vaesem (Estonica, 2009) Veneaegsed kolhoosid ei sobi maastikupilti, kuigi näiteks vana Kiltsi sõjaväebaas on omamoodi kultuurne. Kolhooside varemetest on tekinud ka palju tehislikke materjalide lademeid Kiltsi sõjaväebaasi ümbrusesse, mis osaliselt segab loomulikke kohalikke koosluseid (Joonis 11)
annaabi.ee 
