Peale selle on Eestis metsaomanikule antud võimalus raiuda ilma mingi eriloata oma metsast kuni 15 m3 tarbepuitu aastas. Eesti metsaseaduses on selgelt öeldud, mida pidada uuendatud metsapindalaks (sel pindalal kasvab vähemalt 1200 puud/ha metsa puude peapuuliikidest, mille kõrgus on vähemalt 0,8 m ja mis kasvavad ühtlaselt jaotununa). Peale selle on Eesti metsaseaduses kohustus uuendada vaid üle ühehektarise pindalaga lageraiutud või hukkunud metsapindu (Leedus tuleb uuendada lageraieala, mille pindala on üle 0,1 ha ja kus võrade liituvus on alla 0,2). Huvitav on ka selline nüanss, et kui Eesti metsaomanik ei uuenda metsa seitsme aasta jooksul pärast raiet, korraldab keskkonnaministeerium metsa uuendamise metsaomaniku vahenditega. Leedu metsaseaduse alusel inventeerib 12 riik kõigi omandivormide metsi riigi raha eest. Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest.
raiejärkudena. Sisseraiutavate häilude arvu ja suuruse kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (4) Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksul korduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras ja mujalt hajali paiknevad puud või raiutakse puud häiludena. Lageraie korras raiutav ala ei tohi olla laiem kui pool metsa keskmisest kõrgusest. Lageraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärguga lagedaks raiutud metsaosa uuenemist. (5) Turberaiet võib teha puistus, mis on saavutanud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud raievanuse ja kuulub metsatüüpi, milles turberaie on käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja kohaselt lubatud. (6) Turberaie tegemisel: 1) peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid;
annaabi.ee 
