Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur, metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka aastaringselt pesitsevaid rabakanasid (1960. Aastate paiku nähti suurimat, 23-linnulist salku Suuressaare all). Veel leidub 2-3 paari raba-hõbekajakat. Rabasaartel pesitseb veel ka kassikakk [], []
daphne loorber; calyculata kandeleheline, sõnast calyculus välistupp (siin ilmselt õietupele ligistunud kandelehekeste järgi). Kanarbikuline. Kasvukoht: hanevits kasvab vaid toitevaestel rabamuldadel, kõrgema kasvu saavutab rabamännikutes, kus kasvab koos sookailuga. Sookailuga võrreldes talub kõrgemat veeseisu ja lagedaid kasvukohti, kuid tiheda pruun turbasambla kattega lagerabas ei saa kasvada. Hanevits on mitmeaastane, mükoriisa abil toituv kääbuspõõsas ületalve püsivate lehtedega, kõrgus 10-80 cm üle samblapinna, varred jätkuvad sambla- ja turbakihis, juurdudes rohkete lisajuurte abil. Vanematel okstel on koor hall, lõhenev, noored oksad on kaetud värvuseta soomustega ja tihedate karvadega. Lehed kaheaastased, nahkjad, algul hall-rohelised (halli kirme annavad soomused), talvel muutuvad oliivpruuniks
annaabi.ee 
