Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena. Mõisapark rajati 19. sajandil teise poole algul peahoone ümber, mida ka hiljem laiendati. Mõisa ümber olev park on lagendikuline ning seda kroonib kahevõraline tamm. Parki poolitab tee. Teisel pool teed olev osa on metsaline, pakkudes inimestele varjulisi puhkekohti ning jalutusteid. Viimastel aastatel on juurde istutatud parki erinevaid leht- ja okaspuid. Park on nii muinsuskaitse- kui looduskaitse all. Pargi idaservas tiigi taga on mõisaaegsete kõrvalhoonete varemed ja koolimaja juurde viival teel 3,5 m kõrgused väravatulbad.
Arstiteadus oli neil suhteliselt arenenud. Näiteks oskasid nad pimedaid nägijaks muuta, kuigi see oli ainult teatud ajaks. Nende naabrid heetlased olid sõjakas rahvas, kes pakkus neile palju meelehärmi. Nad paigutasid piirikive ümber ja käitusid nende vastu vaenulikult. Raiusid käsi-jalgu ära, lõikasid lahti nende peanahad ja kiskusid need silmade peale, et mitanlased ei näeks, kuidas nad piirikive ümber paigutasid. Babüloonia Babülon oli viljarikas maa ja lagendikuline, kuid puid on seal nii vähe, et puu maha raiumise eest on seadusega kirja pandud karistus. Kuna puid oli Babülonis vähe, pärandati puust uks isalt pojale ja nii põlvest põlve. Linna ümbritsevad müürid olid väga suured ja kõrged. Babülonis elasid koos mitmed rahvad, tänu sellele võis tänaval kuulda läbisegi mitmeid keeli sealt eedasid Babüloni elanikud, et Babülon on maailma keskpunkt, kus kõik teed kokku saavad.
annaabi.ee 
