(Vaata pilt 45) Piiritajat leidub linnaäärsetes kohtades. Tavaliselt liugleb õhus ringi, samal ajal lauldes ja putukaid püüdes. Sellega ta tegeleb hommikuti ja eriti õhtuti peale päikselist päeva. Eestisse saabub maikuu jooksul. Sügisränne kestab augusti lõpust oktoobri keskpaigani. Piiritaja toitub õhuputukatest. Piiritaja on üsna ühtlaselt üle kogu Eesti levinud haudelind, keda ei leidu vaid suuremates metsamassiivides ja pesitsusvõimaluste puudumise tõttu ka suurematel lagealadel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 45. Piiritaja (Apus apus), (Autor: Arne Ader), 2008 2.4.13. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: puukoristajalased (Sittidae) 2.4.13.1. Puukoristaja (Sitta europaea) Enda läbiviidud vaatlustel tuginedes võib järeldada, et puukoristaja ülemine kehapool on sinihallikas. Alumine kehapool on valge ning jalgade vahelt punapruun. Pealagi on sinihall, silma koha pealt must triip ja altpoolt valge. Nokk on pikk ja terav, musta värvi. Jalad on heledamat
Seda ala on pikka aega mõjutanud ka inimene oma tegevusega, luues nii elupaiku ka loomadele. Kaasajal on inimmõju vähenemas, lagedad niidualad ja karjamaad kinni kasvamas ning seetõttu ka halvenevad paljude selgrootute elutingimused. Idapool on kliima kontinentaalsem, soojemate suvede ja külmemate talvedega. Ka on Läänepoolne Eesti territoorium madalam ja laugem, idapoolne kõrgem ja künklik. Selline künklik reljeef loob aga arvukalt mikroelupaiku, kus elutingimused on soodsamad kui lagealadel, samas temperatuuri ja niiskustingimused kontrastsemad. Eesti selgrootute fauna üldine iseloomustus Fauna on noor, kujunenud jääajajärgse sisserände tagajärjel. Liikide arv ei ole eriti suur. Suhteline liigvaesus tuleneb ala väiksusest ja asustusaja lühidusest. Ülekaalus on laialt levinud transpalearktilised ja Euroopa levikuga liigid. Teatud osa on ka arktilistel, siberi ja ponto-kaspia ala liikidel. Elupaikade järgi on palju veega seotud liike, aga ka metsa ja avamaastikuliike
annaabi.ee 
