Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Kuresoo Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning
kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad
üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin kasvavad tavalised rabataimed. Raba alusmetsas kasvab mitmeid puhmalisi, teiste seas ka Ida-Eesti rabadele tüüpiline hanevits. Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Soomaa suuruselt teine raba, Kikepera hõlmab 6900 hektarit, on 19 kilomeetrit pikk ja 2-6 kilomeetrit lai. Idas piirab Kikepera raba Halliste jõgi ja läänes voolab Kurina jõgi (Laasioja). Ka selles rabas on palju laukaid, älveid ja rabalehtreid. Siin levivad villpea, puis-puhmaraba ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on
Positiivne: vaadeldakse liiki ajas arenevana; Negatiivne: ühtset põlvnemist on raske tuvastada, evolutsiooni 73 suund ei pruugi olla ühene, vaid mitmeti arenev. Liigi bioloogiline terviklikkus tagatakse ristumisbarjääridega, mis jagunevad kaheks: 1.) presügootne- see siis selleks, et viljastumist ei tekiks ja 2.) postsügootsed. Presügootne- 1.) geograafiline isolatsioon (must toonekurg (metsaalad) ja valge toonekurg (lagealad)). 2.) Ökoloogiline isolatsioon- erinevused elupaikades ja paljunemisaegades; Saaremaal must- ja punane leeder, ei anna järglasi sest on erinev õitsemisaeg, vihmametsades erinevad konnaliigid (erinevad sigimispaigad, voolav vesi, seisev vesi, lehekõdu jms). 3.) Etoloogiline- partneri äratundmine erinevate signaalsüsteemide kaudu (värvus, lõhn, häälitsused jms). Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude
annaabi.ee 
