Tapperheteni suurtüki kõrval asub üsna halvasti säilinuid relv, mis leiti Tallinna sadama süvendamise käigus 1998. aastal. Selle 9 naelase suurtüki päritolu on veel ebaselge. Kõige äärmine 3 naelane pareminisäilinud suurtükk pärineb samuti Tallinna sadama põhjast. Seegi relv on Rootsi päritolu. Kõik need suurtükid on dateeeritavad 18. sajandisse, mil relvatööstuses odavam malm kalli pronksi kõrvale tõrjus. Suurtükkide alused (lafetid) ei ole algupärased. Valdavalt olid 18. sajandi suuremad laevasuurtükid ratastel. Ankrute kollektsioon Lennusadama kaipealsel asub lisaks laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud
Tapperheteni suurtüki kõrval asub üsna halvasti säilinuid relv, mis leiti Tallinna sadama süvendamise käigus 1998. aastal. Selle 9 naelase suurtüki päritolu on veel ebaselge. Eesti Meremuuseum Kõige äärmine 3 naelane pareminisäilinud suurtükk pärineb samuti Tallinna sadama põhjast. Seegi relv on Rootsi päritolu. Kõik need suurtükid on dateeeritavad 18. sajandisse, mil relvatööstuses odavam malm kalli pronksi kõrvale tõrjus. Suurtükkide alused (lafetid) ei ole algupärased. Valdavalt olid 18. sajandi suuremad laevasuurtükid ratastel. Ankrute kollektsioon Lennusadama kaipealsel asub lisaks laevasuurtükkidele ka teinegi rikkalik kollektsioon - kokku 24 mitut tüüpi ankrut. Kõige vanemad neist on mitmesuguses suuruses viis kahekäpalist ankrut. Nende algupärased puidust risttoed on aeg hävitanud. Selline ankrutüüp oli suuremate muutusteta kasutusel aastasadu, seetõttu on nende vanust ja päritolu väga raske määrata.
asuva märklaua tabamine üsna kahtlane. Hispaanias valmistatud laevakahurid valati kuni 16. sajandi lõpuni enamasti pronksist, sest need kaalusid vähem ja pidasid kauem vastu kui rauast suurtükid. Peale selle leidus Pürenee poolsaare rauamaagis palju lisandeid, mis sellest materjalist suurtükkide rauad rabedaks muutsid. Iga suurtükki teenindas üks kanoniir, keda abistasid 5–7 madrust. Laevakahurite lafetid olid rasked ja kohmakad, mis nende laadimise üsna keeruliseks muutis. Hispaanlaste taktika oli kuni 16. sajandi lõpuni üles ehitatud lähivõitlusele, nii et suuremat laskekiirust ei üritatudki saavutada. Kahureid kasutati alles siis, kui vastase laev oli juba lähedal ja seda vallutama asuti. Selleks otstarbeks oli igal galeoonil kompanii jagu sõdureid (meie mõistes merejalavägi), kes jagunesid omakorda 25mehelisteks rühmadeks. Ligikaudu pooled