Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5
Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti 16. Konfliktid balti hõimudega keskmisel rauaajal, selle põhjused. Balti hõimud Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ja vallutasid Kesk- ja Ida-Läti kuhu rajasid linnuseid. Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr) Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid.
annaabi.ee 
