restaureerida. Vrakirüüstajad ei ole Eesti vetes veel tõsiseks probleemiks. Läänemeri on sukeldujatele suhteliselt ebamugav - külma ja läbipaistmatu veega. Kuid siiski leidub neid, kes käivad sukeldujate leide antikvariaatidesse ja muuseumidesse müügiks pakkumas. 5 Leiud Eestis Registrisse on praegu kantud 250 laeva. Vello Mäss arvab, et Eesti rannavetes leidub üldse umbes 700 laevavrakki. Samuti on leitud mitmeid portselanist nõusid, savikausse. Peamised leiud on siiski veekokku visatud ramps, millest on soovitud vabaneda kõige lihtsamal viisil. 1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev - mis on dateeritud 16. saj. keskpaika kuuluvaks. 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki
sellega oma naabrite elu raskemaks, näitab seda rumalat kibestumust minevikus, mis ei aita meil suhetes edasi minna. Samuti on tulnud ka paljusid muid pidurdavaid fakte teistelt riikidelt, näiteks Soome ärimehed otsustasid hakata otsima Läänemerest rauamaaki, kuid spetsialistid leidsid, et see ei segaks ehitustöid ning mingeid edasi lükkumis sellepärast ei tulnud. Protsessi on takistanud ka majanduslangus. Mõned nädalad tagasi lisandusid juurde veel 5 laevavrakki, mida hakatakse uurima ja neid peetakse võimalikeks varandusteks merearheoloogiale, kuid seni pole veel otsustatud, kas vrakke hakatakse üldse uurima, ning Soome merearheoloog Steafan Wessman nentis, et leiud võivad jätkuda ka meeletute prügimägedega. (Nord Stream lubas Rootsi ettepanekuid uurida) Siiski pole kõik nii hea ja lihtne kui tehnilisest ja seaduslikust küljest paisatab. Gaas on üks kõige mugavaimaid kütuseid kui ta on lihtsalt kättesaadav
annaabi.ee 
