Hüdroisolatsioonina kasutati ka bituumenit. Tegu oli ikka millegi väga võimsaga, sest järgmine arvestatav tunnel rajati tuhandeid aastaid hiljem. Arvatud on ,et ka askeedid ja inkad rajasid tunneleid kuivendamiseks ja tarbevee saamiseks. Kreeklaste märkimist vääriva tunnelid rajati 6 saj. Ema Samose tunnel ja pooleli jäänud Copiase järve kuivendustunnel (Aleksander Suur). Kanalite ehitus (laevatunnelid) sai hoo sisse 17-18 saj. Inglismaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Esimene laevatunnel 1679 Prantsusmaal Languedoci 164m pikk h-8,2 b-6,7. Inglismaal esimesed laevatunnelid 18 saj. Esimene pehmesse pinnasesse rajatud laevatunnel ehitati 1802-09 Prantsusmaal 5670m. Laevatunnelite kogemuse kasvades hoogustus 19 saj ka nende ehitamine FRA 40 ENG 60. Maailma suurim Rove tunnel Prantsusmaal 7118m b 22m h 15,4m 1922a. Raudteetunnelid 1826.a. avati esimene Prantsusmaal 1,5km b-3m h-5m. Terassildade buumiga samaaegselt 19 saj keskel hoogustus ka tunnelite ehitus
SILDADE ARENGULUGU · Esimesed suuremad sillad Eufrati, Tigrise ja Niiluse jõgedel. · Roomlaste Pont du Gard kiviplokkidest sild Rhone lisajõel 41-54 a. · 1779. a esimene raudsild Severni jõel Inglismaal. · Sillad tänapäeval: Akashi Kaikyo (1998) kõrgeim 283 m, Suure Belti sild (1998) 6,8 km pikk. TUNNELITE ARENGULUGU · Esimesed arvatavasti Babüloonias. · Samose saare veetunnel (Roomlaste). · 1679. a ehitatud Languedoci laevatunnel Püreneedes. · 1870. a (esimene tunnel Euroopas) Mont Cenis tunnel Alpides. · 1882. a Sankt-Gotthardi tunnel Alpides, mis lühendas teed mitukümmend km. · Väinade alused tunnelid: Eurotunnel (La Manche väina alt, ühendab Prantsusmaad ja Inglismaad) · Metrood (esimese metroo linnaks London). Rippsild on sillatüüp, mille korral silladekk (silla liiklust kandev osa) ripub. Rippsilla korral kasutatakse trossi