Kaubalaevadega käidi ka maadeavastustel. Kaubalaeva meeskond oli väiksem kui sõjalaevadel. See võis koosneda ainult kümnest mehest. Laevameistrid tegid tööd äärmise hoolega ja olid oma kätetöö üle uhked. Isegi kõige väiksemadki paadid olid kaunistatud nikerdustega. Laev oli viikingi jaoks kõige suurem varandus. Laevadel polnud varjualust. Magati laevatekil. Oletatakse, et viikingid lasid halva ilma korral purje alla ja tõmbasid selle üle laevateki. Nii tekkis telgi moodi ruum, kus sai mõnusamalt magada. Laeval võisid ka olla soojad tekid või loomanahksed magamiskotid. Toitu oli võimalik valmistada vaid maismaal, sest viikingid ei tahtnud riskida lahtise tule tegemisega laevatekil. Laevas söödi külma toitu, mis oli kuivatatud või soolatud, et see kauem säiliks. Kaasas oli ka hapendamata leib. Joogiks oli vett, õlu või hapupiima. Viikingid ei kasutanud kaarte ega ilmselt ka kompassi. Neil oli palju teadmisi, kuidas määrata
gusega laevatekkidel. Autod sisenevad laeva vööris ja/või ahtris asuvate väravate või pardaluukide kaudu mööda rampe. Siserampe kasutades sõidetakse vajalikule tasandile, kus sõiduk kinnitatakse laevateki külge. Euroopas paiknevad autotehased valmistavad aastas miljoneid sõiduautosid, millest suur osa veetakse Euroopa riikide vahel laiali spetsiaalsete autoveolaevadega. Need laevad on ena- masti viie tekiga ro-ro tüüpi alused, mis mahutavad ligikaudu 1000 sõiduautot. Tekid on madalad,
annaabi.ee 
