Esimene mereväe lahinguvõimega laev oli Lembit, mis võeti sakslastelt üle 18. novembril. Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21. novembril 1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugesõidukapten Johan Pitka. Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõjas täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Erakordne pinge avaldas mõju tervisele, nii et sügisel 1919 oli ta sunnitud lahkuma merejõudude juhataja kohalt. Tema sõjalisi teeneid hinnati kõrgelt - Eesti valitsus omistas talle kontradmirali auastme ja I liigi 1. järgu Vabadusristi; ordeneid pälvis ta ka Lätilt ja Suurbritannialt.
juures võtavad inglise sõjalaevad kinni saart pommitama tulnud venelaste laeva "Spartak" ja annavad selle Pitkale üle. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks "Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Laevastiku viimaseks tegevuseks Eesti Vabadussõjas oli operatsioon Krasnaja Gorka alla. Kogu selle tegevusaja kestel ei kaotanud laevastik mitte ühtegi laeva. Peale selle organiseeris Johan Pitka ka veel merejõudude staabi, mereväe tehnika- ja varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja
Laev on tugevasti kannatada saanud ja vajab remonti. Selle uueks nimeks saab "Vambola". Varsti annavad inglased üle veel teise venelastelt ära võetud laeva "Avtroil", millele Pitka annab nimeks"Lennuk". Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõja täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga. Sõjas Landeswehri vastu ründas Pitka laevastk Riia merekindlust, mille tulemusel eesti üksused vallutasid Riia eeslinna ja sai võimalikuks Läti iseseisvumine. Laevastiku viimaseks tegevuseks Eesti Vabadussõjas oli operatsioon Krasnaja Gorka alla. Kogu selle tegevusaja kestel ei kaotanud laevastik mitte ühtegi laeva. Peale selle organiseeris Johan Pitka ka veel merejõudude staabi, mereväe tehnika- ja varustusameti, sadamate valitsuse, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse, veeteede ja sadamate süvendamise ja remondi
annaabi.ee 
