I MS aastatel Soomes sooviti Venemaa sõjalist kaotust ja Saksamaa võitu, mis võimaldaks Soomel iseseisvuda. Taani kartis Saksamaad, Norra anglofiile, Rootsi ja Soome venevastased ja rohkem saksasõbralikud. NB! Välispoliitiliste orientatsioonide erinevused ka tänasel päeval (NATO, EU) Põhjamaade välispoliitika Läänemere geopoliitiline tähtsus kasvas peale Saksamaa ühinemist (1871): rahvusvahelised suhted hakkasid pingestuma 1890.ndatel aastatel ja otsustav oli Saksamaa laevastikuprogrammi käivitumine (1898), seejärel Venemaa soovis kindlustada enda julgeolekut Soome lahe piirkonnas (nt Soome lahe sulustrateegiad, kindlustuste ehitamine, Soome venestamine ) ja samuti SB huvid Põhjamaade julgeolek sattus ohtu (Saksamaa/Venema-SB konflikt võimalik). Rootsi vanamoodsa rooduarmee lõplik likvideerimine ja üldise sõjaväekohustuse kehtestamine (1901). Skandinaavse erapooletuspoliitika algus Rootsil õnnestus konfliktidest distantseerumine alates 1814. aastast
Koloniaalküsimused. Suurbritannia ,,leiab" Prantsusmaa ja Venemaa. Oluline on seal kuningas Edward VII tegevus. Takistuseks olid aga koloniaalvaidlused. Veel 1899- 1901 Suurbritannia üritab sõlmida kaitselepingu Saksamaaga aga Vilhelm II ei reageeri. Kui varem oli Suurbritannial ja Saksamaal mitteametlikult leping, et Suurbritannia on maailmamere boss ja Saksamaa Euroopa maismaa boss, siis nüüd Saksamaa laevastikuprogrammi (1898) käivitamine Suurbritanniale ei meeldinud. (Saksamaa laevastik oli 1915 2/3 Suurbritannia laevastiku mahust). Saksamaa laevastiku programm ähvardab Inglismaa julgeolekut. Leping ei olnud poliitiline liit, ega kaitseliit. Vilhelm II proovib sõlmida kaitseliidu Nikolai IIga (1905), mis ebaõnnestub. 3) 1907 sõlmisid Inglismaa ja Venemaa omavahelise Entente Cordiale lepingu (näiliselt puudutas koloniaalküsimusi.
annaabi.ee 
