Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Asehalduskord (1783-1796) 1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele. Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi laiendati Balti kubermangudele Venemaa aadliomavalitsuse- ja linnaseadused. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa- ja linnaomavalitsus. Venemaal tähendas see
1632 Tartu - Gustav II Adolf kirjutas alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule 1700 Narva - Narva lahing venelaste ja rootslaste vahel; oli suur lumetorm, mis puhus venelastele näkku > venelased kaotasid 1704 Tartu (ka Narva) - Vene väed vallutasid pärast pikka piiramist Narva ja Tartu, kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla 1710 Tallinn - Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Vene vägedel 29. sept 1710 1783 Paldiski - aastal 1783 sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused 1784 Võru - Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nimemääramisest 6. Aadelkond Ülikud, vanemad muinasajal maakondi juhtisid kihelkonnavanemad üheskoos võimalik, et neid kutsuti kuningaiks
annaabi.ee 
