Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. (Tahvel 5.XIII) Pikiõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (liikumine 6 Joon. 5.15.). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV) Vertikaalõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus
Tekivad ebameeldivad kiirendused. Periood oleneb lasti paigutusest laevas. Mida suurem on laeva metetsentriline algkõrgus, seda väiksem on külgõõtsumise periood, seda järsem ja raskem on õõtsumine. Joon. 3.30. Pikiõõtsuvuseks (pitch, килевая качка) nimetatakse laeva võnkumist ümber horisontaalse põiktelje (Joon. 3.31). Võrreldes eelnevaga on siin amplituud märksa väiksem, tuntavat võnkeperioodi aga laevasolijad ei märka. Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. Joon. 3.31. Seegamine (yaw, рыскание) on perioodilistest ja juhuslikest