Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel. Laevad: Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja
Hirvede ja põtrade kõrval küttisid viikingid kaugel põhjas mitmesuguseid linde, hülgeid ja morski (kellelt said nahka, kihvu ja rasva), püüdsid vähki ning korjasid linnumune. Viikingid ei kogunud rikkusi mitte ainult röövides, vaid ka kaubeldes. Nad olid oskuslikud meresõitjad ja kauplesid kõikjal Euroopas, aga ka Aasias, kuhu sõideti mööda jõgesid. Viikingite laevad olid kõige kaunimad ja vastupidavamad Euroopas. Laevasepp pidi olema tark ja osav mees. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Põlluharija sõltub oma tööriistadest, sõjamees relvadest. Viikingite sepad olid väga osavad käsitöölised ja nende tehtud metallesemed olid ühed paremad Euroopas. Metallist tehti noad, kirved, oda- ja nooleotsad, mõõgaterad, aga ka kuld- ja
annaabi.ee 
