20, 07.06.1982 rõhutas, et ENSV TRKA dokumendid peavad igakülgselt kajastama vabariigi pealinna kõigi elualade arengut, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata komplekteerimisallikate täiendamisele. Sama käskkirja lisa täpsustas TRKA komplekteerimisallikate ringi. Viimasest tulenevalt võeti aastail 1983 - 87 Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni Riiklikust Keskarhiivist (nüüdsest Riigiarhiivist) Tallinna arhiivi üle ka nn üleliidulise alluvusega ettevõtete, näiteks Balti Laevaremonditehase, H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehase ja Tehase"Punane RET" dokumendid. 1989. aastal taastas tollane Arhiivide Peavalitsus arhiivi ajaloolise nime- Tallinna Linnaarhiiv. 1994. aasta novembris sai Linnaarhiiv ka halduslikult taas kohaliku omavalitsuse arhiiviks- Tallinna linnakantselei allasutuseks. 1998. aastal jõustunud arhiiviseadust järgides reorganiseeriti arhiiv 1999. aastal Tallinna linnavolikogu määrusega linna ametiasutuseks. Kehtiva põhimääruse
Kogu sadamaterritoorium on kätte võidetud merelt. Selleks tuli paigaldada ja teisaldada ligi 7 miljonit kuupmeetrit pinnast.” Sadama kaubakäibeks oli kavandatud kuni 5,5 miljonit tonni veoseid aastas. Nii õnnistati sisse Novotallinski Port. Varsti pärast pidulikku tseremooniat lasksid naljamehed ringlusse jutu, viidates kuulsa kirjamehe Ernest Hemingway veendumusele, et igas maailma sadamas võib kohata vähemalt ühte eestlast. 1994.a endine Tallinna Laevaremonditehase remonditsehh ehitati ümber väikelaevade terminaliks ning see hakkas kandma C-terminali nimetust. Lammutati ka ujula B-terminali ees, mis võimaldas rajada autode kogunemisväljaku, “check-in” kompleksi ja uue tänava (Kai tänav) Merepuiesteelt sadama ette. Edasi avati 1996.aasta 8.juunil reisijatele maikuus valminud vanasadama D-terminal. Koos terminaliga ehitati Viktooria/Baikovi kaldale 7. ja 8.
Charles oli nii lahke, et peale seda kui Augustus 39. aastasel suri, toetas ta majanduslikult mõlemat oma vendaga koos elanud naist. Lapsepõlv Charles Dickens sündis Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthis. Dickensite perekond oli aga väga ebapüsiv ja kolis tihti. 1814, kui Charles oli kõigest kahe aastane asus perekond elama Londonisse Middlesex´i haigla lähedale. Enamuse aja oma lapsepõlvest elas kirjanik aga Londoni lähistel Chathamis ühe suure laevaremonditehase naabruses. Muutused toimusid suurelt tänu pereisa töökoha muutustele. 1816-1821 läks perekond läbi raskete majanduslike ja sotsiaalsete probleemide ning pidevalt toimus võitlus ellujäämise nimel. Pereisa suhtus endasse sellele vaatamata kui ühte auväärsesse keskklassi kuuluvasse mehesse. Charles´ile meeldis väga lapsepõlves oma isaga pikkadel jalutuskäikudel käia. John Dickens näitas oma pojale Rochesteri linna ja selle ümbrust. Ta peatas aga alati pikemalt
annaabi.ee 
