Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves. Viikingite uskumused Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Viikingite meremehed Pikkadel laevareisidel ja ohtlikes lahingutes oli oluline üksteist toetada. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. Relvad Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit.
Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. http://www.cdli.ca/CITE/v_runes.htm http://www.vikingdenmark.com/glavendrup-stone-ship-runic-stone-funen-denmark.html 2. Millised olid viikingi meremehed? Pikkadel laevareisidel ja meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. ohtlikes lahingutes oli Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega oluline üksteist toetada. vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viiking pidi olema usaldusväärne Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. http://www.regia.org/vikings.htm
Kapten Granti lapsed Jules Verne Jules Verne sündis 1828. aastal Prantsuse sadamalinnas Nantes'es kus ta elas ka terve lapsepõlve. Juba lapsepõlves oli tal palju kokkupuuteid laevade, sadama ja merendusega. Ta käis laevareisidel Ameerikas, Euroopas ja Aafrikas. Sirgunud noormeheks hakkas Jules Verneuvi undma teaduslike saavutuste ja tehnika vastu. Pärast lütseumi lõpetamist kodulinnas sõitis Jules Pariisi, kus õppis õigusteadust. Siin elas ta üle 1848. a.revolutsiooni ning võttis osa Preisi-Prantsuse sõjast. Ta tunnistas Pariisi kommuuni ajaloolisi päevi. See kõik jättis Jules Verne mällu jälje ja ka tema teostes on tunda vabaduse armastust. Algul ei
Esiteks, paastu ajal liha süüa ei tohtinud, kala aga küll. Teiseks, erinevalt soolalihast säilis heeringas tolleaegsetes tingimustes paremini. Kolmandaks, heeringas oli valgu- ja rasvarikas kala, mis selleaegsete inimeste maitsmismeeltele eriti tervitatav oli. Hansa kaupmehed müüsid kuivsoola heeringat, mille veesisaldus oli väike, kuivaine kogus aga suhteliselt suur. Vähetähtis polnud seegi, et tünnidesse soolatud heeringat oli hõlbus igasugustes moonavoorides ja laevareisidel kaasa vedada. Heeringat söödi pidusöökidel üsna ohtrasti, kusjuures nii kuivatatud, soolatud, praetud kui ka suitsutatud kujul. Ehkki keskajal nautisid heeringaid peamiselt jõukamad linnakodanikud, said ka vaesemad inimesed harva seda kala maitsta. Nimelt jagati heeringaid mõnikord vaestele ja kehvikutele kui almuseid. Ehkki kohalikud talupojad said heeringat mekkida juba mitmete sajandite eest, jõudis see kala püsivalt nende toidulauale alles XIX sajandi algupoolel