tulule ja maksebilansile); Laevade mehitamine mittekodanikega on vabalt lubatud; ja 6. Registrimaal ei ole võimu ega haldusaparaati rakendada efektiivselt mingeid riiklike või rahvusvahelisi regulatsioone; ei ole ka riigil soovi või võimu kompaniisid kontrollida". 6. Laeva lipuõigus (Eesti laevaregistrid, lipuõiguse tekkimine, kinnistatud laeva mõiste). Eesti laevaregistrid Laevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registrit laevapereta prahitud laevade kohta. Kohustus kanda riigilippu (1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (2) Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on: 1) Eesti kodanik elukohaga Eestis; 2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus;
asutamislepinguga (IMO konventsiooniga) jm konventsioonidega, mis andsid võimaluse laevadele väljastada dokumente ja nõuda, et neid dokumente tunnustavad ka teised riigid. Konventsioonide puuduseks oli see, et nad said vastu võetud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse alusel, mitte Riigikogu seaduse alusel ja puuduseks – mitmed neist on seni avaldamata! (ei ole täitmiseks kohustuslikud ei füüsilistele/juriidilistele isikutele kui kohtutele) LOE: Juridica 2002, nr 4: Laevaregister Eestis ja sellega seotud praktilised probleemid. Kaubandusliku meresõidu seadusega ühineti ka Londoni ”Vastutuse piiramise konventsiooniga” merinõuete (maritime claim) korral. Laevaga tekitatud kahju korral on võimalik piirata vastutust. maritime claim – merinõue, nõue laevaomaniku (reederi) vastu, mille alusel saab piirata vastutust ja laeva arestida. Merinõudeid on ainult teatav hulk. Näide: laevatööline kukkus merre ja uppus
annaabi.ee 
