Samas on selge, et sellise kokkuleppe sisu, nt. kaubaveo tingimused ja vastutuse jaotus poolte vahel peab olema, praktilistel kaalutlustel, fikseeritud kirjalikult. Kaubaomanik on huvitatud dokumendi omamisest, milles sisaldub info selle kohta, et tema kaup konkreetses seisundis ja koguses on vedaja poolt veoks vastu võetud ning vedaja lubab transportida see nimetatud sihtkohta ja anda seal üle õigustatud isikule. See on peamiseks põhjuseks, miks pärast kauba toimetamist laevapardale annab vedaja välja isikule, kes on kauba veoks esitanud (kaubaomanik, saatja), tema nõudel, konossemendi. Antakse välja mitu, reeglina kolm konossemendi originaali. Konossementi võib defineerida kui vedaja (või tema teenistuja või agendi) poolt välja antud ja alla kirjutatud formaalset kviitungit teatisega, et kindla nimetusega kaup kindlaks määratud koguses ja seisundis on vastu võetud kindlale (antud juhul liini-) laevale või on vähemalt üle
Hieroni valitsusaja lõpuni roomlaste kindel liitlane, mis omakorda tagas sellele kreeka riigile pikaajalise rahu ja õitsengu. Roomlased vallutasid ka Agrigentumi (Akragase) saare lõunarannikul. Kuid kõige olulisem oli suure sõjalaevastiku ehitamine. Teadlikuna oma kogenematusest merevõitluses, varustasid roomlased oma laevad parraste külge kinnitatud allalastavate haaksildadega, millega lahingu käigus laevu kartaagolaste omade külge klammerdada, et tungida sealtkaudu vaenlase laevapardale ja muuta merelahing jalaväevõitluseks. Uuendust kasutades saavutasid roomlased Mylae lahingus Sitsiilia põhjarannikul esimese võidu Kartaago laevastiku üle (260. a.). Initsiatiiv merel läksid roomlastele. Edust tiivustunult otsustasid roomlased, Agathoklese omaaegset eeskuju järgides, viia sõjategevus üle Kartaago valdustesse Aafrikas. Konsul Reguluse juhtimisel purustasid nad Kartaago laevastiku suures merelahingus Eknomose neeme lähedal Sitsiilia
annaabi.ee 
