aastal 7 % Vahemere kogureostusest. Türgis puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 %turismirajatistest.Puhastatakse vaid 20 % kodumajapidamiste reoveest ja käideldakse vaid 6 % tahketest jäätmetest aastas (WWF Türgi, 2002). Itaalias lastakse täiesti töötlemata Vahemerre 80 protsenti 120 peamise rannikulinna reoveest. Veelgi enam, Vahemeri moodustab 0,7 % ülemaailmsest veepinnast, kuid sellele saab osaks 17 % merede ülemaailmsest naftareostusest. Igal aastal lastakse laevandustegevuse käigus merre hinnanguliselt 100 000 kuni 150 000 tonni toornaftat.Arvestades merevee aeglast uuenemist Vahemeres (ligikaudu 80 aastat), on reovee puhastamine esmatähtis, eriti kuna Vahemerd kasutatakse ka kalandustegevuseks ja 7 vesiviljelemiseks (mõlemad on iseenesest ka reostuse allikad) ning kuna paljud turistid käivad selles vees ujumas. Kalapüük on oluline küsimus Vahemere regioonis. Kuigi see paneb vaid suhteliselt väike kogus,
küljest; varustuse (eriti päästevahenditega) osas; mehitamise ja vajalike dokumentidega varustamise ning regulaarse inspekteerimise osas) koos kohustustega riigi mereadministratsioonile kõike regulaarse kontrollida. Lipuriik on kohustatud uurima oma laevadega toimunud õnnetusjuhtumeid merel, samuti teisi intsidente navigeerimisel, ja teiste riikide teateid kontrollimisel avastatud puuduste kohta ning vajadusel süüdlasi vastutusele võtma. Ühe lipu alt teise alla laevandustegevuse ümberpaigutamine ja laevade sissekandmine nende riikide registritesse, mis on mugavamad poliitilisest ja majanduslikust seisukohast lähtudes, on üks kõige komplitseeritumaid probleeme kaasaegses laevanduses. Sellist praktikat motiveeritakse sageli lihtsa kasumi tagaajamisega. Mõned laevaomanikud püüavad hiilida kõrvale kõrgetest maksudest ja registreerimistasudest, kapitali suurendamise ja ümberpaigutamise rangetest
annaabi.ee 
