viskoosus suureneb. Liiga suur viskoosuse korral tekib olukord, kus pump ei suuda seda enam pumbata ja seda nimetataksegi pumpamise piiriks. Õli viskoosusest oleneb õli kiilu paksus laagrites. Ideaalne olukord oleks, kui õli viskoosus ei sõltuks temperatuurist vaid oleks konstantne. Õli viskoosuse sõltuvuse intensiivsus temperatuurist iseloomustatakse viskoosus indeksiga. [ν]. Mida suurem on viskoosusindeks [ν], seda vähem muutub õli viskoosus temperatuuri muutumisega. Laevamootorites viskoosusindeks jääb vahemikku 85 – 95 [ν], automootorites on see vahemikus 145 – 150 [ν]. Viskoosusindeks määratakse graafiliselt, õli passides näidatakse viskoosus eraldi õli kvaliteedi näitajana. KOKSI SISALDUS Koks ja pigi tekivad mitte täieliku põlemise tulemusena. Eriti palju koksi tekib õlides, milledes on suur vaikainete sisaldus. Koks katab kolvipõhjad paksu kihina ja see on suureks jahutustakistus, samas tekitab koks ka ohu kolvirõngaste kinni kiilumiseks.
Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Kõige enam paiskub dioksiine õhku plastikute ja plastmasside põletamisel (sh sorteerimata olmejäätmete, meditsiinijäätmete põletamisel). Dioksiine tekib ka kivisöe põletamisel ja puudega kütmisel, kui põlemine toimub liiga madalal temperatuuril. Dioksiine tekib vähesel määral ka diiselkütuse põletamisel sõidukite- ja laevamootorites. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohud inimesele ja elusloodusele Dioksiinid kumuleeruvad organismides. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad oma dioksiine 80-85% ulatuses just Läänemere kaladest (!?). Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on oluline nende rasvasus (dioksiinid ladestuvad rasvades) Dioksiine on leitud suurtes (rasvstes) räimedes, looduslikus lõhes ja silmudes (TÜ Eesti mereinstituut andmed).
annaabi.ee 
