elu- kuigi meie mõistel pole ehitaja pojal mingit süüd ega ka ei tasuta tänapäeval tapmist tapmisega. Lisaks võib siit välja lugeda ka naiste nõrga seisundi. Seadusega pole määratud mis siis juhtub kui maja rusude alla jäävad naine või peretütar. Laevameister: ¶234- kui laevameister tihib 60-kurise laeva kellelegi mehele, siis too andku 2 seeklit hõbedat talle tasuks- sellest tuleneb laevameistri palk. Erinevad karistused tulenevad aga ¶235-238. Need reguleerivad laevameistri halba või hooletut tööd. Kõik need sätted karistavad laevameistrit rahalise kompensatsiooniga laeva omanikule. Kui meister suudab uppunud laeva jälle üles tõsta, siis maksab ta vaid poole laeva hinnast, ülejäänud juhtudel peab meister laeva kas terve laeva hüvitama või siis tugevndama laeva, et see jälle sõita saaks. Lisaks kui on tegemist kauba laevaga siis peab meister hüvitama ka laevas olnud kauba. Arst:
jälle uieni. 6 Ehitusplatsi läheduses asus ka sepikoda, kus sepistati laevaehituseks vajalikud raudosad. Laevameister P. Sepp hakkas 1911. aastal purjeka „Anette“ ehitamisel Käsmus esmakordselt raudosi tsinkima. Selleks vajaliku ahju ehitas meister ise. Laev läks küll kallimaks, kuid oli vastupidavam. Ehitusplatsist eemal asus tõrvakatel, mille all hoidis tuld enamasti laevameistri alaealine poeg, kes sai selle eest mõne kopika päevas. Laeva emapuu ehk kiil pandi maha kaldal kõige sobivamasse paika. See koht pidi olema natukene mere poole kaldu ja kalda ligidal, et laev kergesti merre jookseks. Ka siin arvestati mitmeid ebausklikke tõekspidamisi. Emapuu pandi paika jüripäevaks noorkuu teisel päeval. See ei tohtinud olla 13. kuupäev, sest kolmteist oli üldse üks paha arv. Ka ei olnud hea, kui kuus oli viis nädalat
annaabi.ee 
