aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaanikute klassist 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935. liideti Tallinna Merekooliga. 1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956. nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965. Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks ja 1989. Tallinna Merekolledziks. Möödunud 90ndat Tallinnas andsid mereharidust kolm õppeasutust: * Tallinna Merekool * Tallinna Merekolledz * Tallinna 1. Kutsekeskkool 1992
Ta lõpetas Saksamaal 1901. aastal Sterlitzi Tehnikumi elektrotehnikaeriala ning 1923. aastal Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala. Aasta pärast uue juhi valimist andis riigi sõjavõimud õppeasutusele uued ruumid Kanuti Gildi majas, mis asus Pikal tänaval. Tänu uutele ruumidele lisandusid ka uued erialad. Nendeks olid maaparandus, maamõõtmine, tehnilise keemia osakond ning Kaitseväe vajadusel lisati ka mereinseneri-mehaanika. Uues majas tegutses laevamehaanikute kool. Erakool riigistati 1920. aastal. Pärast kooli riigistamist viidi läbi palju muudatusi. Üks suuremaid muudatusi oli kooli kursuste muutmine. Kooli semester algas eeltehnikumist, siis tehnikumi alamaste ja siis ülemaste. Kõige läbimiseks kulus 3 aastat. Kes läbis tehnikumi alamaste, sai tehnikuks. Kes läbis kõik kolm aste, sai inseneri või arhitekti ettevalmistuse. 1923. aastal sai eeltehnikumist iseseisev Riigi Tehnikagümnaasium ning tehnikumi ülemaste
· meetme 1.1 ,,Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks" raames määrati toetust kokku 3 232 307 EUR välja on makstud 1 283 728 EUR. 6.5. Tööhõive Kahes kaugpüügiga tegelevas ettevõttes on kokku 79 töötajat, lisaks on arvestatav osa töötajatest (ühes ettevõttes üle 80% ja teises ligi 20%) tööl välisfirmade all. Töötajate vanuseline struktuur on kaldu eakamate gruppide suunas. Eriti kaptenite, püügikaptenite, tüürimeeste ja laevamehaanikute hulgas on suur osa 50-65 aasta vanusegruppi kuuluvaid töötajaid. Haridusasutustega on alustatud koostööd, kindlustamaks tulevikus noorte spetsialistide pealekasv kalalaevade meeskondade täiendamiseks. Kuigi kalalaeval töötamine on suhteliselt hästi tasustatud, tuleb kalapüügiettevõtetel konkureerida tööjõuturul teiste laevandusettevõtetega; kuna teatud spetsialistide osas puudub Eestis piisav pakkumine, kasutatakse ka võõrtöölisi. 6.6. Valdkonna SWOT
annaabi.ee 
