Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi
vana-vene laensõnad. Aga on ebatõenäoline, et need sõnad oleksid saanud tulla keelde peale 13. sajandit, st et nad tulid enne. Mõned laensõnad on väga ühemõtteliselt vana-vene laensõnad. Nt rist, raamat, nädal, läti keeles pühad, kirikukell jne. Teiseks arheoloogiline materjal, mis näitab teatud motiivide levikut Eestis, mis võivad vihjata kristuse levikule juba 11.-12. sajandil. Need on muudatused matusekombestikus, laevamatuse levik, ristimotiiv ehetel, kuni selleni välja, et paganliku sümboolikaga ehteid arheoloogiliselt leitud ei ole. Me ei saa muinasaegset Eestis ette kujutada isoleerituna - Eesti oli piirkond, mille naabris suhtlesid omavahel üsna aktiivselt - Venemaa suhtles Skandinaaviaga tihedalt kuni 13. saj alguseni, kuni Skandinaavia hakkas rohkem suhtlema Lääne-Euroopaga. Nad kuulusid kultuuripiirkonda, kus tooni andsid kristlased. Peale selle üksikutest ristitud eestlastest on juttu ka kirjalikest
annaabi.ee 
