kerge- ja raskeristlejad, miinilaevad, torpeedopaadid, allveelaevad jne. Tsiviillaevade osas oli kõige tähelepanuväärsem reisilaevade kui täiesti uue laevatüübi tekkimine. Kui varem oli tegemist tavaliselt kauba- või postiveolaevadega, millel sõltuvalt teenindatavast liinist oli teatud arv reisijakohti, siis eriti 19. sajandi teisest poolest järjest hoogustuv inimeste väljaränne sundis laevakompaniisid reageerima tekkinud nõudlusele. Eeskätt puudutab see massilist migratsiooni Euroopast Ameerika Ühendriikidesse, mis sajandivahetuseks ja I maailmasõja alguseni oli keskmiselt 700 000, tippaastatel kuni 1,2 miljonit inimest aastas. Alates 19. sajandi viimasest kümnendist muutus Atlandi liiniaurikute ehitamine laeva-kompaniide eraärist riikidevaheliseks konkurentsiks, kus Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia püüdsid üksteist üle trumbata
tõttu registreerida alus nn mugavuslipumaa laevaregistris või teatud erilises, soodustusi võimalda- vas laevaregistris. Selleks, et arenenud tööstusmaad oleksid maailmameredel jätkuvalt konkurentsi- võimelised, peaksid riigid toetama oma registris olevaid laevakompaniisid seaduslike soodustuste pakkumisega. Globaalne lennukaubaveoturg on olnud aastakümneid suhteliselt suletud ja kaitstud uute operaatorite eest. Peamisteks lennuvedajateks on traditsiooniliselt olnud rahvuslikud lennukompa-