hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused. Veistel puudub rinnakupideme esileulatuv osa. Rinnakukeha koosneb karnivooridel 6, seal 4, mäletsejalistel ja hobustel 5st segmendist. Kiskjalistel on rinnakukeha kepikujuline, kassil ümar, koeral neljakandiline. Mäletsejaliste ja sea rinnak on lamendunud dorsoventraalselt, hobusel on terav ventraalhari ja rinnak meenutab laevakiilu. Mõõkjätkekõhr on veisel ja hobusel lehekujuliselt lai, kuid teistel loomaliikidel suhteliselt väike. Hobusel mõõkjätke luuosa tavaliselt puudub, luu ventraalne serv moodustab kõhrelise rinnakuharja(crista sterni) 14. Kuidas on tekkinud roiejätked? Ristijätke ja roiderudimendi kokkukasvamisel. 15. Nimmelülide iseärasused. Karnivooridel nimme skelett liikuv, leidub lisajätke. Külgvaates on mäletsejaliste ogajätke ruutjas, teistel põllumajandusloomadel on need
käilakujusid leitud vaid mõni. “Eestis on tegu haruldase leiuga, millele pole kõrvale panna midagi,” nentis Dresen. Ta loetles, et Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal. Sellist käilakuju, nagu Dirhamisse toodi, millel on ka osa täävist (laevakiilu pikendus) küljes, Eestis nähtud pole. “See on ainulaadne,” märkis Dresen. Meremuuseumi direktori sõnul tahaks ta sellist käilakuju hea meelega oma muuseumi kollektsiooni. “Seda võiks eksponeerida Lennusadama vesilennukite angaaris, see oleks seda igal juhul väärt,” lausus ta. See võib aga keeruliseks või isegi võimatuks osutuda. Kui traallaev leidis kuju Eesti vetest, siis seaduse järgi peaks leidja sellest kohe muinsuskaitseametile teada andma.
annaabi.ee 
