augustil algas punavägede evakueerimine. 28. augustil marssisid Saksa väed Tallinnasse. 1. septembril hõivasid sakslased Haapsalu, Virstu ja sellega kogu Eesti mandriosa oli puhastatud Punaarmeest. Juminda miinilahing: Tallinnat kaitsnud Punaarmee üksuste jäänused, põgenevad punategelased, mobiliseeritud ja evakueeritud - 30 000 inimest paigutati Nõukogude laevadele, mis asusid teele. Juminda poolsaare kohal sattusid laevakaravanid sakslaste ja soomlaste paigutatid miinitõketele ning langesid pommi- ja torpeedorünnakute alla. 195 laevast uputati 55, hukkunute arv 15 000. Lahingud Lääne-Eesti saartel: Septembris-oktoobris Jätkusid võitlused Lääne-Eesti saartel, sest seal oli 24 000-meheline punaarmee garnison, 200 suurtüki, lennuväljad ja väikelaevade baasid. 10. septembril hõivati Vormsi saare. Tehti dessant Muhumaa randa ning 13. septembril taandusid punaväelased Saaremaale, kust polnud neilt väljapääsu
Karavanid võivad olla liht- ja koondkaravanid (Joon. 11.14 ja 9.15). Esimesel juhul viib üks JM läbi jää mitu laeva. Teisel juhul võtab operatsioonist osa mitu JM, kelledest üks on juhtiv ja teised abifunktsioonidega JM-d, kes juhtiva JM käsul võtavad sisse oma kohad karavanis teostades eespoolliikuvate laevade vabastamist nende kinnijäämise korral ja juhtides enda järel liikuvaid laevu. Mingi sadama või regiooni juurde kinnitatud JM-t nimetatakse teenindavaks. Joon. 11.14. Laevakaravanid jääs. 1) tavaline karavan; 2) koondkaravan; 3) liidriga karavan; 4) liidriga karavanis on laevad abijäämurdjate puksiiris. Joon. 11.15. Mitme jäämurdlaga karavanid jääs. Erinevad töövõtted. Ülemisel joonisel on näidatud milline abijäämurdjatest aitab vabastada laeva kinnijäämisel. Karavani kogunemiskohta saabunud laeva kapten teatab juhtivale JM-le (edaspidi räägime ainult temast, kusjuures see võib olla ka teenindav JM) oma laeva jääklassi, veeväljasurve,
annaabi.ee 
