RAHVASTERÄNDA-MINE S küüdid, kledid, vikingid Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid türklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid. Draakonipea. Viikingilaeva vöörikuju Osebergi laevahauast. *Doni ja Doonau jõevahelisel alal iraani pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas Jumalaema ja Kristuslaps troonil. 867. keldid. Hagia Sophia katedraal. *Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikult, nagu seda tegid
Viikingite laevadel olid raa purjed ja laeva ninale oli ehitatud lohepea www.kids.ee/est/index.php?productID=884 Varakeskaegsed Viikingite ornamentikastiilid Osberg/Broa (750 840 a) Borre (830 970 a) Jelling (880 1000 a) Mammen (950 1060 a) Ringerike (980 1050 a) Ornamentikastiilid Borre Jelling Mammen Ringerike Viikingite kunst Viikingite Osebergi laevahauast leitud vanker ning tema puitnikerdusega kaunistused (800 875 a.). http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ruunikivi Ruunikivi Rootsis U. 8 sajandil http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt1.html Ruunikiri Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13
peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras. 12. karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik. Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani 1012.saj Peamiseks kunstialaks arhitektuur, ehitati peamiselt kirikuid.
inimeste kujutised. Esemeid kauniststi paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas, draakonipead. Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauast Norras. 9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt Idagootide kuninga Theoderichi mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj) 482 – 526 Merovingide dünastiast pärit ClodovechI vallutuste tulemusena moodudtub Lääne-Euroopas Frangi riik.
annaabi.ee 
