Narva ja Tallinn andsid kokku 77,9 % tööstuse kogutoodangust. Esimese maailmasõja eel sõjatööstuse ettevõtteid ei olnud. Vahetult enne sõda ehitati laevatehased, mis hiljem hakkasid tootma ka suurtükimürske. Tööstusettevõtete olukord sõltus sõjalistest tellimustest. 2. Tööstuse arenemine 20.sajandi algul Tekstiilitööstus oli endiselt tähtsaimaks tööstusharuks. Teisel kohal oli toiduainetööstus, kolmandal metallitööstus Laevaehitustehaste ehitamine aktiviseeris kogu metallitööstuse tegevust. Suuremad metallitööstuse ettevõtted olid: · Volta · Krull · Wiegand Suuri tellimusi sai vaguniehitustehas Dvigatel Toimus tootmise kontsentratsioon. Esimeseks monopoliks oli 1900.a. lõpul moodustatud dzuudivabrikute sündikaat, kuhu kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile. Neile kuulus ka :
ettevõtete, näiteks tselluloosi- ja paberitööstuste juurde, meenutatagu siinkohal näiteks Türi vabrikuküla (Joonis 1.13 paremal ülal) või Waldhofi vabriku maju Pärnus (Joonis 1.13 paremal keskel). Dvigateli masinaehitustehase töölistele rajatud elamud on säilinud Tallinnas Vilmsi tänaval. Kõige mastaapsemad puidust vabrikuasundused rajati 20. sajandi algul, 19121917, Tallinna Kopli poolsaarele seoses hiiglaslike laevaehitustehaste asutamisega. Selle projekteeris koos ettevõtte tootmishoonetega Peterburi arhitekt Aleksandr Dmitrijev (Joonis 1.13 paremal all). Vene-Balti ja Bekkeri töölisasulates oli kümneid töölisbarakke, kui Bekkeri asulas olid juhtkonna ja inseneride-ametnike elamud kivist, siis Vene-Balti tehase omas ehitati lisaks tööliste kolooniale, mida nüüd tunneme Kopli liinide nime all, ka kogu “sakste” pool välja puitkorterelamutega. 25
annaabi.ee 
