Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti aladel 1)Majandus:Positiivsest küljest vaadates mõjutas Rootsi aeg majandust Eesti aladel päris palju.Paranes tunduvalt talupoegade olukord - neile anti rohkem õigusi.Samas paranes nii sise- kui ka väliskaubandus. Suhted välisriikidega paranesid.Toodi sisse igasuguseid luksuskaupu,maitseaineid,metalli ja muid koloniaalkaupu ning välja viidi vilja ja laevaehitusmaterjale. Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria.Näljahädas suri 70-75 tuhat inimest.Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik.Vähenes toidu hulk. 2)Valitsemine:Aadlipositsiooni murdmine tõi kaasa rohkem võrdõiguslikkust
kästiöö: 17.sajandil oli Eestis 10 linna. Linnade kindlustamiseks ehitati nende ümber bastionid (Tallinnas ja Narvas). Linnades valitses raad, kuhu kuulusid kaupmehed ning juristid. Kaubandus: Linnade jõukus põhines kaubandusel ja tähtsaimateks kaubalinnadeks olid Tallinn ja Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda
Rajati masinaid, mis tegid tootmise efektiivsemaks ning kiiremaks ja tänu millele sai toota ka rohkem kui seda varasemalt. Rootsile tõi suurt kasu Eesti, kuna Eesti asub teiste riikide keskel ehk on transiitmaa, millest veeti läbi erinevat kaupa, siis sai Rootsi riik tänu sellele koguda rohkem makse ning riigikassa täitus kiiremini. Oluline osa oli ka ekspordil, kus kaupasid veeti peamiselt Rootsi ning Soome, mis suurendas kaupmeeste käivet. Eksporditi peamiselt teravilja, laevaehitusmaterjale, linast ning karusnahka. Imporditi soola, kohvi, teed, suhkrut, puuvilja klaasi, paberit jpm.
tegutsesid Läänemerel nüüd aktiivselt Hollandi ja Inglismaa kaubalaevad. Eesti sadamaid (eriti Narva oma) kasutati ka Vene kaupade väljaveoks. Välja veeti Sisse veeti Teravilja (17.sajandi lõpul ületas vilja Soola (eriti läbi Tallinna, kust seda viidi 4 väljavedu Liivi sõja eelse taseme ~2 edasi ka Soome ja Venemaale), korda); laevaehitusmaterjale (tõrva, metalltooteid, luksusesemeid, vürtse, tökatit, mastipuid, planke, laudu), lina, alkoholi, tubakat ja puuvilju. kanepit, nahku. 2. Käsitööndus 17.sajandil (õpik §22-23): Rootsi ajal olid linnad lisaks kaubandusele jätkuvalt käsitöö keskusteks. Tsunftikorraldus muutus 17.sajandil rangemaks: kutsealal tohtisid töötada ainult tsunfti kuuluvad meistrid; uue tsunfti loomiseks pidi olema vähemalt kolm meistrit;
manufaktuurtööstuse arenemiseks, võttis eeskuju oma isast. Tänu sõjale oli suur nõudmine laevadele, ning selle rahuldamiseks tegi veel mitu laevaehitus kohta, Goldingenis sisemaal ehitatud laevad toimetati mere äärde jõe kaudu. Jacobi valitsemisaastate jooksul ehitati 120 laeva , osa neist võttis endale rajades enda sõja ja kaubalaevastiku aga suure osa müüs välisriikidele maha. Tarvis oli puid, ülestöötamine omandas ennenägematud mõõtmed, valmistati laevaehitusmaterjale, kõrval saadusena tõrvaajamine.Müüs metsa materjale ka euroopasse.Purjeriiet ja köise ja trosse , nii pandi käima purje valmistamise manufaktuurid ja köie omad, veel oli tarvis rauda Jacobi ajal rajatigi lisaks veel tervelt 17 rauasulatus manufaktuuri ja 5 vasesulatus manufaktuuri. Jacob ostis raua ja vasemaagi leiukohti rootsist ja taanist, hakkas neid sissevedama töötles kohapeal ümber ja valmis asjad müüs euroopas hea raha eest maha
annaabi.ee 
