Looduskeskkonnaga kohanenud majandust iseloomustas majanduslik iseseisvus, väike kapitalivajadus ja suhteliselt lähedalasuvate loodusressursside säästlik kasutamine. Kahe aastatuhande jooksul oli saamide üheks peamiseks elatusalaks metsikute põhjapõtrade küttimine. Rauaajast alates muutus tähtsaks sissetulekuallikaks karusnahakaubandus lõunapoolsete Euroopa maadega. Keskajast on teateid, et saamidel kui laevaehitajatel ja meresõitjatel oli kaubavahetus Islandiga. Ranniku jäävabad sadamad meelitasid ligi kaupmehi: kaubavahetust peeti inglise, saksa, hollandi, vene ja karjala kaupmeestega. 16.-17. sajand tähistab olulist muudatust. Kuna metsikute põhjapõtrade arv vähenes, hakkas osa saamidest tegelema põhjapõdrakasvatusega. Algselt kasvatati vähesel arvul kodustatud põhjapõtrasid (neid võidi esialgu kodustada eelkõige metsikute põhjapõtrade ligimeelitamiseks)
13%ga 2001. aastal. Lisaks sellele lubasid ehitajad suurendada laevaehitusseadmete ja osade eksporti 370 miljonilt USA dollarilt 2001. aastal 2 000 miljonile USA dollarile 2010. aastal. 2001. aastal moodustas laevade eksport 6,4% LõunaKorea kogu ekspordist. Programmis väljendati ka muret Jaapani laevaehitajate tegevuse pärast, kes liitusid, et võistelda Korea konkurentidega ühinemiste ja strateegiliste partnerluste abil. Sellele vaatamata oli Korea laevaehitajatel piisavalt tellimusi, et tagada tootmine kuni 2003. aasta lõpuni. 2002. aasta mais sai maailma kõige suurem laevaehitaja Hyundai Heavy Industries 400 miljoni USA dollari suuruse tellimuse neljalt laevandusettevõttelt 12 naftatankeri ehitamiseks. Selleks ajaks oli Hyundail õnnestunud saada tellimused juba 22 laevale väärtusega 800 miljonit USA dollarit, mis suurendas ehitamist ootavate laevade arvu 110ni, millest piisas, et kindlustada
annaabi.ee 
