· 1924 leiti Lõuna-Aafrikast esimene australopitekus. Taungi beebi. · 1912 leiti Inglismaalt Piltdownist (Charles Dawson) koljutükke, mis olid inimese ja ahvi vaheaste. Kolju ülaosa inimesele sarnane aga alaosa nagu gorillal. 1953 hakati seda lähemalt uurima ja avastati, et see on võltsitud, vanale luutükile oli juurde monteeritud gorilla alalõualuu. Kõige vanem australopiteekus dateeritud 7 miljonit aastat vanaks. · Laetolist avastati australopiteekuse jalajälgi, mis on 3,6 miljonit aastat vanad. Jalajäljed on tõendiks, et australopiteekused kõndidid kahel jalal. Kuna väljusid metsast ja savannis pidid püstijalu käima, polnud oksi ega puid, mis abistanuks. Jahipidamise algul tähtis kollektiivsus? Lõvi peletati pool söödud saaklooma juurest minema? · Perekond Leakey-d (Louis, Mary, Richard) 20. sajandi olulisemad arheoloogid. Louis 1903
afari keeles põhi või põrand. Australopithecus anamensise vanimad luuleiud saadi 1965. a, rohkem luid alles 1994. Leiukoht Kanapoi Keenias. Elas ajavahemikus 4,23,9 milj a tagasi. Elukeskkonnaks savann või osaliselt metsane ala. Kolju ahvilik, kehaosad selgete hominiidsete tunnustega: reie- ja sääreluud on väga sarnased inimeste omadega käis kindlasti kahel jalal. Kaal 4560 kg. Australopithecus afarensise arvukad leiud pärinevad Ida-Aafrikast Hadarist (Afar) Etioopias ja Laetolist Tansaanias. Vanimad leiud 1973. a. Elas 3,93,0 (või 4,12,9) milj a tagasi. Elupaigaks savann või osaliselt metsane ala. Ajukolju maht oli 375550cm³. Nägu nagu ahvil: laup madal, kulmumõikad tugevalt väljaulatuvad. Suured purihambad, silmahambad olid väiksemad nüüdisaegsete inimahvide omadest kuid suuremad kui inimesel. Alalõua kuju inimese ja inimahvi vahepealne. Vaagnaluud ja jäsemeluud olid sarnased inimesele oli kahejalgne olend
annaabi.ee 
