tuleb eluruumide kütmisest ja jahutamisest. Sellele kulub rohkem kui neli viiendikku kasutatavast gaasist ja elektrist. Oma planeedi säästmiseks saame me palju ära teha – eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat. Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. (Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse
7. Eraldi tsoonid on köetav ruum ja ahi. Ahju tsooni neli seina avanevad kõik köetavasse tsooni. Ahju ja köetava ruumi vaheline seina konstruktsioon on valitud vastavalt ahju seina konstruktsioonile. Ahju seina konstruktsiooniks on valitud ahjutellisest 15 cm paksune sein. Ahjutellise soojuserijuhtivuseks on valitud 0,81 W/(mC), erisoojuseks 0,88 kJ/(kgC) ja tihenduseks 1800 kg/m3 (Veski 1988). Ahju lagi ja põrand piirnevad vastavalt põrandaaluse ruumi ja laepealse ruumiga. Ahju põranda ja lae konstruktsiooniks on valitud raudbetoonplaat paksusega 200 mm, mis on isoleeritud lae korral pealtpoolt ja põranda korral altpoolt 200 mm paksuse mineraalvilla kihiga. Ahju mõõtmeteks on arvestatud 80 x 80 cm ja kõrgus 2,5 m, ahju ligikaudne mass on 2 tonni. Köetava ruumi pindala on 80 m2 ja kubatuur 208 m3, välisseina konstruktsiooniks on 15 cm paksune palksein, ruumi põrand toetub pinnasele, ruumi lae kohal on katusealune õhuruum.
annaabi.ee 
