moodustasid laenud finantseerimisasutustele ja valitsusele. Suurima kasvuga eraisikutele väljastatavatest laenudest oli eluasemelaenude maht (47 miljonit eurot), märkimisväärse langusega aga õppelaenude maht (13 miljonit eurot).(Finantsinspektsioon) Laenuturg oli 2014.aasta I poolaastal stabiilne ning jaotus nagu enamus turuosad, 4 suurema Eestis tegutseva krediidiasutuse vahel. Arvestades finantsettevõtete arvu, on märkimisväärne, et lausa 90% laenuturust on ära jaotunud vaid 4 asutuse vahel. Suurim osa kuulus Swedbank-ile (39%), suuruselt teine laenuturu osa kuulus SEB pangale (24%) ning neile järgnesid omakorda Nordea Bank AB Eesti filiaal (19%) ja Danske Bank Eesti filiaal (8%). Ülejäänud 10% laenuturu osast jaotus teiste tegutsevate krediidiasutuste vahel. (Ibid) 6 Joonis 1. Laenuturu jaotus seisuga 30.06.2014 (Ibid)
riikidevahelisi seoseid täpsemalt, kuna korrelatsioon näitab seose tugevust iga riigi kohta eraldi, mida klasteranalüüs ei võimalda. Järgnevas magistritöö osas on esitatud peamised tulemused ning analüüsitud mustreid riikide valitud tegurite aegridades. 2.2. Mustrite avastamine Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturgude dünaamikas Käesoleva töö empiirilises osas on analüüsitud kinnisvaraturu tsükleid Euroopa riikides ning uuritud makroökonoomiliste ja laenuturust tulenevate tegurite seost kinnisvaraturu tsüklitega. Makroökonoomilisteks teguriteks on SKP ja tööhõive määr, laenturust tulenevaks teguriks on valitud maksehäirete esinemine eluasemelaenude tagasimaksmisel riikide elanikkonna seas. Toodud näitajate analüüsimiseks on antud magistritöösse valitud 20 Euroopa Liidu riigi andmed, mis on pärit Eurostat andmebaasist ning mille hulgast hiljem on
annaabi.ee 
