Eesti 0,04%) [7]. 11 7. TAGASIVAADE RVF-I SUHETELE EESTI JA TEISTE BALTI RIIKIDEGA Baltimaade iseseisvumise järel oli kõigi kolme riigi majandus suures osas seotud veel lagunenud Nõukogude Liidu turuga. Majanduse struktuurne reformimine oli algjärgus, kaubaeksporti arenenud riikidesse piiras vähene konkurentsivõime. Rahvusvaheliselt laenuturult ei olnud ei Balti riikidel ega nende finantsasutustel veel võimalik krediiti saada. 1945. aastal rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamise ja maailmamajanduse kavu toetamise eesmärgil loodud Rahvusvaheline Valuutafond tuli selles olukorras Balti- maadele appi. RVF-i liikmeks võetud riikidele tagati vajalikud laenud, fondiga sõlmitud majandusprogrammid olid abiks seatud eesmärkide saavutamisel, märkimisväärne oli ka fondi poolt osutatud nõustamisabi. Rohkem kui
kommertspankadele tekitatakse majanduslik surve likvideerida oma positiivsed kontojäägid ja suunata raha ringlusesse. Keskpangal on võimalus rakendada ka oma viimase laenaja rolli, mis seisneb selles, et kui mõnel kliiringsüsteemis oleval pangal tekib kliiringpäeva lõpuks korrespondent kontol käibevahendite puudujääk, mida ei ole suudetud katta isegi pankadevaheliselt üleöö laenuturult, võimaldab keskpank probleemsele pangale tavaliselt väärtpaberite tagatisel viimase võimalusena üleöö laenu. Reeglina on sellise laenu intressitase kõrgem rahaturu omast, millega püütakse kommertspankasid sundida rohkem mõtlema sellele, et taolisi defitsiidi situatsioone ei tekiks. Praktikas ei võeta keskpangalt sageli suuri või pidevaid laenusid, kuigi see on arvestatav alternatiiv. Põhjuseks pole sageli nende tehingute kulukus, vaid olulisem on
annaabi.ee 
