tööjõupuudus olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine passiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega (sotsiaaltoetused, töötuskindlustussüsteem, hädaabitööd) aktiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööhõive põhjustega (töökohtade loomine, koolitusprogrammid) tööränne - inimeste rändevorm, mille põhjuseks on indiviidi töötegemine teises regioonis või riigis Tarbimine ja investeerimine Ostukorv- Laenud- Laenuriskid- Tarbijakaitse- tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle. Investeerimine- Aktsia- väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Pensionifondid I sammas riiklik pension. Riik tagab vanaduse, töövõimetuse ja toitijakaotuse korral
kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt
annaabi.ee 
