suurt negatiivset mõju. Uued laenumaksevõime riskid on seotud eelkõige välisnõudluse võimaliku halvenemisega. Eestis tegutsevate pankade krediidirisk on vähenenud. Eesti ettevõtete ja eraisikute finantskäitumine on jäänud konservatiivseks ning uusi laene on võetud väga ettevaatlikult. Lisaks on hoiuste maht stabiilselt kasvanud. Selline olukord loob head eeltingimused selleks, et pangad saaksid oma laenuriske uues kasvutsüklis paremini juhtida. Laenukvaliteedi paranemine on võimaldanud pankadel hakata vähendama võimalike laenukahjumite katteks eelnevatel aastatel moodustatud reserve. Lisaks sellele loovad baasintressimäärade oodatav tõus ning intressikulu kokkuhoid piisavad tingimused puhta intressitulu mõõdukaks kasvuks. Pankade kasumlikkus ja kapitaliseeritus tõenäoliselt suurenevad. Eesti kindlustussektori
1113 miljonit krooni, millest laenuportfell on 300 miljonit. Põhja-Eesti pank kasvab 1994 aastal suhteliselt stabiilselt ning ta tõuseb neljandaks bilansimahuga 1039 miljonit. Bilansimaht kasvas tänu sellele, et valitsus viis osa oma eelarve vahenditest Põhja-Eesti panka ning samuti suurenes klientide arv, kuna arvati, et riigi aktsiaseltsina on ta usaldusväärne. Lisaks ka väike laenuprotfell 338 miljonit, sest Keskpank ja valitsus ei tahtnud võtta suuri laenuriske. 1994 aasta jaanuaris oli bilansimahult suurimaks pangaks veel Sotsiaalpank, kuna üle 50% bilansimahust moodustasid riigi ja kohalike omavalitsuste vahendid. Sama aasta kevadel tekib Sotsiaalpangal mitmeid probleeme klientide õigeaegse teenindamisega ning valitsus otsustas 200 miljonit üle viia Ühispanka. Tänu massilisele raha väljaviimisele pangast, muutub selle seisukord kriitiliseks, kuna eesti pank ei
annaabi.ee 
