kitsas, rahva ostujõud madal, välismajandussidemete perspektiivid ülimalt ähmased. Sõjajärgsele langusele järgnes majanduslik tõus. Aastail 1920-1923 valitses riigi majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Kergekäeliselt võeti ja anti laenu ning peagi oli Venemaalt saadud kullast järel vaid riismed. Suured riiklikud krediid eksporttööstuse arendamiseks ei õigustanud end, sest Nõukogude turg jäi praktiliselt suletuks. Enamus uusi ettevõtteid läks peagi pankrotti, laenurahaga spekuleerimine võttis tohutu ulatuse, tekkis rahanduskriis. 1924.aastal võttis Otto Strandmani valitsus suuna põllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse toetamisele. Mittevajalikud suurettevõtted suleti või profileeriti ümber, kodumaist tööstust kaitsti kõrgete tollidega. Ülemaailmne majanduskriis saavutas Eestis kõrgpunkti aastail 1932-1933. Suurtööstuse toodang vähenes kolmandiku, talude tulud poole võrra. Kriis haaras kõiki, häda ja viletsust oli igal pool
kasutatud on ka konkreetsete hoonete osas ehitustöödele tehtud hinnapakkumusi ja sarnastel objektide renoveerimistööde tegelikku maksumust; mahuarvutuse tegemisel, energiasäästu arvutamisel ning tööde pakettideks jaotamisel on abimaterjalidena kasutatud näidiselamutele tehtud energiaauditeid; arvutustes, kus on arvestatud pangalaenu intressiga, eeldatakse, et renoveerimist rahastatakse täies mahus laenurahaga; kui meede viiakse ellu täies ulatuses, eeldatakse olukorda, et eelnevalt ei ole meetme osas töid tehtud. 260 Lisaks elamu renoveerimistööde tegemisele (kulutused ehitusettevõtjale tehtud tööde eest) tekivad renoveerimisega seonduvalt üldjuhul järgmised kulutused (lihtsustatud loetelu): korterelamu olemasoleva tehnilis-majandusliku olukorra hindamine vastavate
annaabi.ee 
