Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda. Wiedemanni ajal oli nende pere Haapsalu harituimaid Ta isa Johann Gottlieb oli maakohtu- ja raesekretär, mõnda aega ka laevareeder. Peres loeti palju teaduslikku ja ilukirjandust: Wiedemanni isa tellis seda Tallinna laenuraamatukogust. Peale lugemise alustas Wiedemann ka võõrkeelte õppimisega väga varakult: prantsuse ja vene keelt õpetati talle juba enne kooli minemist. Perekond oli ka musikaalne, neil oli oma koduorkester. Wiedemann mängias klaverit ja klarnetit. 1814 astus Wiedemann Haapsalu kreiskooli, mille ta lõpetas kolme aasta asemel kahega. Vanemad ei tahtnud noort poissi veel linna gümnaasiumisse saata, mistõttu Wiedemann veel kolmeks aastaks kreiskooli jäi. Selle ajaga sai ta selgeks prantsuse,
Raamatukubandus ja raamatukogud: 1802. aastast hakkas trükikohade, kirjastajate, raamatukaupmeeste ning raamatukogude arv Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda. Rikaste ja haritud mõisnike raamatukogudest võis leida Euroopa kirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid. Raamatukaupmeeste tihedate sidemete tõttu Saksamaaga oli baltisakslastel võimalik osta või võtta laenuraamatukogust väga mitmekesist ja mitmes keeles kirjandust. Olid saadaval ka eestikeelseid raamatuid "massikaup". Raamat maksis 10- 20 kopikat, aastane ajalehe tellimus maksis 3 rubla. Eestikeelne raamat: Põlisrahvaste keeltes avaldatava trükisõna mahu tohutu kasv oli omane 19. sajandile. See aitas ühtse kirjakeele kujunemist ja võeti kasutusele soomepärast kirjaviisi. Eduard Ahrens avaldas oma grammatika 1843. Gustav Heinrich Schüdlöffeli "Toomas Westen. Lapo rahva uso ärataja Norra maal". 19
annaabi.ee 
