Suurem seltsidesse liikumine sai alguse 1870.aastel, mis isegi rahva majandusliku olukorra parandas. Kõige tähtsamad olid laulu-ja karskusseltsid siis tulid ka kõik ülejäänud: põllumeeste-, tuletõrje-, spordi-, kindlustus- ja käsitööliste seltse. Põhikirjade järgi tohtisid seltsidesse kuuluda ainult mehed, naised võisid osaleda laulukoorides. Seltsid püüdsid rahvast harida: peeti kõnekoosolekuid, korraldati loenguid, seltsipidusid, näitemänge, asutati rahva- ehk laenuraamatukogusid. Moodustati abistamis ja hoiukassad. Nt majandusseltsid Aitasid kaasa talumajapidamiste edenemisele.
saksakeelset loomingut Friedrich Gustav Arveliusel, kellelt lisaks artiklitele ilmus luuletusi ning kolm näidendit. 14.VAIMUELU 18. JA 19. SAJANDI VAHETUSEL 19. sajandi algus oli aeg, mil Balti kubermangudes tekkisid esimesed ühingud, millel olid teaduslikud ja kirjanduslikud sihid. 19. sajandi algul oli eestis kaks trükikoda, Tartus Grenzius ja Tallinnas Minuth, endine Lindfors. 18. sajandi teisel poolel loodi Eestis kohaliku saksa haritlaskonna tarbeks nn. lugemisseltse ja laenuraamatukogusid. Aastal 1783 tuli Tallinna magistraadi (raekohtu) teenistusse August von Kotzebue, kes oli juba noorest peale ka näidendeid kirjutanud ja ise näidelnud. Tallinna amatöörteater (1784-95), mille direktoriks sai v. Rosen ja sekretärina tegutses Kotzebue, jäigi neil aastatel teatrikultuuri peamiseks kandjaks Eestis. Sajandivahetusel püüti teatri tegevust seada uuele alusele ja sõlmida lepinguid kutseliste näitlejatega, milleks andis tõuke Mme Tilly trupi (nn. ooperiseltskonna)
annaabi.ee 
