teatava lisasummaga tagasi maksma. Nimetatud lisasummat nimetatakse intressiks. Intress (interest) ehk kasvik on tasu laenatud raha või muu vara kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummast teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise perioodiks üks aasta. Laenu intressi suurust määravat protsenti nimetatakse laenu intressimääraks (internest rate) ehk laenuprotsendiks. Antud juhul laenu summa (võlgnikule antud raha) laenu saamise hetkel on rahaliselt ekvivalentne laenu andjale tagasi makstud kogusummaga (laenu nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta
oma sisemisi ressursse, siis võrdleb ta investeeringu oodatavat tulumäära ettevõtte enda fondide kasutamise alternatiivkuluga Igasuguse laenu kasutamist iseloomustab laenuprotsent ehk protsent, mis on laenatavate ressursside kasutamise hind mõõdetuna protsendina investeeringu algsummast. Üldmõistena käib see nii laenusaaja kui laenuandja kohta. Laenu kasutatakse teatud aja jooksul. Laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku laenuprotsendi suuruses, mida nimetatakse nominaalseks laenuprotsendiks. Laenu kasutamise aja jooksul võib aga toimuda üldine hinnatõus e. inflatsioon ning mille tagajärjel raha odavneb. Seetõttu on otstarbekas kasutada mõistet reaalne laenuprotsent, mis on laenu pealt makstav protsent mõõdetuna reaalsetes kaubahindades ehk korrigeerituna inflatsioonimääraga Põhikapitali suurenemise kõrval on investeeringute teiseks osaks investeeringud kaubavarudesse. Ettevõtted suurendavad kaubavarusid:
annaabi.ee 
