Arvestada tuleb sellega , et investorid eelistavad püsivat ja kindlat dividendi voogu. Seega tuleb esimeste dividendide maksmiste otsuste tegemisel olla ettevaatlik, et mitte liigsest heatahtlikkusest maksta suurt dividendi ning tekitada investorites ootus, et see jätkub samuti ka tulevikus.Selline olukord võib survestada ka juhtkonna tegevuse, kes tunnevad et peavadki jätkama kõrge dividendi maksmist isegi kui firma vajab raha muuks otstarbeks. Teiseks teguriks on laenupiirangute mõju dividendidele. Laenuandjad võivad eeltingimuseks seada selle, et dividendi makseid tuleb piirata või ei tohiks nad vähemalt ületada seniseid väljamakseid. Nende huvi on selles, et firma võib dividendide maksmiseks võtta laenu ja firma hilisema pankroti või likvideerimise korral jääb kreeditoridele vähem vara. Oluliseks probleemiks on ka rahavood. Kui firmal on kõikuvad rahavood või on kõikumised
vahendite tähtaja, mahu ja valuutast tulenevate erinevuste tõttu (Schinasi 2004: 10). Kui risk viitab konkreetsele sündmusele ja selle esinemise tõenäosusele, siis riskile avatus on riski võtmisest tingitud võimalike tagajärgede ulatus (Adcock 2002: 3). Finantsasutused on kinnisvaratururiskile avatud läbi antud sektorisse laenude väljastamise. Kui majanduskasvu ajal väljastatakse suures mahus laene, siis majanduslanguse perioodile on iseloomulik rangemate laenupiirangute kehtestamine. Pank peab kandma suuremaid riske ning seega vähendab laenude pakkumist. Kasvuperioodil leiab aset kinnisvarahindade tõus, mis paneb nii laenuvõtjad kui laenuandjad madalamalt hindama võimalikke riske. Turu edasise arengu suhtes ja kinnisvara hindade jätkuva kasvu ootuses hinnatakse riskid ning riskile avatus madalaks, kuna kasvuperioodil on varad likviidsed ning nõudlus tulutoova kinnisvara suhtes on suurem kui pakkumine