ainuõigus emiteerida pangatähti. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung, asepresident E. Aule ja direktor J. Sihver. Kokku on Eesti Pangal olnud 7 presidenti ja praegu ametisolev Vahur Kraft on kaheksas. Kuni 1928. aastani oli käibelolev valuuta Eesti mark, mis oma väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava kattevara puudumise tõttu sai margast siiski ainult katteta paberraha. Raskused majanduses ja keskpanga valed laenuotsused ning katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini. Lisaks keskpanga reformimisele viidi läbi rahareform ning 1. jaanuaril 1928. aastal jõustunud rahaseadusega sai Eesti Vabariigi rahaühikuks Eesti kroon. Kroon võrdsustati Rootsi krooniga ja kullastandardiks jäi 1924. aastal kehtestatud teoreetilise kuldkrooni standard 0,4032266 g kullasisaldust. Kroon oli reaalselt tagatud ja Eesti Pank kohustus neid välisvaluuta vastu ümber vahetama. 1933
eraisiku tulumaksu seostamist reaal reaal-,, mitte nominaaltuluga. Kolmandaks nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni arvutamist mitte nominaalse, vaid reaalse kasumi põhjal. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Intressimäära indekseerimine Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem. 1. Pankade laenuotsused on tehtud mingi reaalse intressimäära baasil. 2. Selleks, et laen tasuks peab reaalne intressimäär olema positiivne, seega peab nominaalne intressimäär ületama inflatsioonitempo. Probleem on selles,, et pangad p g p peavad hindama inflatsiooni enne laenumäärade määramist. Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p) vahega: r =i- p 3
annaabi.ee 
