Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab pank varade soetamiseks, mis jagunevad: · rahaks ja selle ekvivalentideks, · laenudeks, · turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks, · investeeringuteks. Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi. Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust: · väike reaalvara osatähtsus; · väike omakapitali osatähtsus; · suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus. Nõuded: Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas. Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile
Omavahendid kokku: 125573 Kokku passiva: 1077221 Peamiselt on hoiuste väljavõtmised seotud nõudmiseni hoiustega ning seetõttu on otstarbekas hoiuste kogusummast välja arvata klientide tähtajalised hoiused, mille tähtaeg on pikem kui 1 kuu (hoiuseid 143912) (79582+33541+73768+38461)/(719194-143912)=0,3917 = 39% on suuteline pank oma hoiustest katma 1. Laenude suhe hoiustesse ehk K/H- Näitaja leidmiseks jagatakse kõigi panga poolt väljaantud laenude ja laenulimiitide kogusumma kõigi panka paigutatud hoiuste kogusummaga. Kuna eesmärgiks on kaasata kõik panka paigutatud vahendid, siis võetakse arvesse hoiuste puhul nii klientide kui teiste finantsasutuste poolt panka antud hoiused ehk paigutatud vahendid ja lisaks panga enda poolt emiteeritud võlakirjad. Ja laenude suhe hoiustesse K/H võrdub laenude kogusumma jagatud hoiuste kogusumma pluss emiteeritud võlakirjad.
annaabi.ee 
