Soomes viis korda kõrgemat palka kui Eestis. Mööda Eestit ringi sõites ja lagunenud maanteid taludes tekib tihtipeale küsimus, et kuhu kaob meie teede remondiks mõeldud raha? Mille eest me makse maksame? Nähes trööstitud pilti, kus mets on maha raiutud nii, et isegi seemnepuud on kaubaks läinud kas me ikka oleme masust üle saanud. Nähes mornide ja hallide nägudega inimesi, kelle ainus lootus ära elada on vabaneda raskest laenukoormast, mis Rootsi pankadest laenatud. Kas me oleme masust toibunud? Parem ei ole olukord ka linnades ja nende lähiümbruses, kus tühjalt seisavad uued elamud ja sama tühi on ka endistest ehitajatest töötute pilk. Tavainimese jaoks on tihtipeale parimaks kriisist üle saamise meetodiks kriitikanoolte pildumine valitsuse suunas, kuid kas see on siis lahendus. Ühest küljest on kriis olnud meile õppetunniks või heaks motivaatoriks. Kriisist üle
ära. Inimõigused ja vabaduse temaatika on tänapäeva maailmas väga tähtsal kohal. Inimesed saavad teha seda, mis tahavad kuid samal ajal peavad oma pead maas hoidma ja vait olema. Nii nagu orjapidajatel filmis on alkoholiga probleeme- nad on tegelikult alkoholiga orjuses. Kui inimesed juba halva joogi küüsi satuvad ja tarbivad seda iga päev, ei suuda nad lõpuks selleta elada. Tänapäeval on Eesti inimesed suures sõltuvuses edust, tarbimisest ja suurest laenukoormast. Kirjandis kasutamine: Teksti on filmis üldse vähe ning kõige rohkem kasutatud sõna on loomulikult „neeger”, mille tähendus Kõige rohkem kasutatakse filmis sõna „neeger“- mille tähendus on üsna ühemõtteliselt „see saamatu, ebardlik, elu mitte vääriv odav elustööriist”. Kas võiks ka tänapäeval nimetada inimesi suurtes tehaste, konveieritöödel või Soomes töötavaid eestlastest ehitajaid ja arste„neegriteks“, sest neid nähtakse justkui elustööriistadena
annaabi.ee 
