Languses süüdistab Islandi peaminister Geir Haarde välismaiseid riskifonde, kes on panustanud Islandi majanduse langemisele. Riigi finantsinspektsioon on asja uurinud ja leidnud, et riskifondid on levitanud kuuldusi selleks, et turuga manipuleerida ja selle pealt teenida. Spekulatsioonide keskmes on olnud Islandi pangad ja vähe läbipaistev nn laenuderivaatide turg. Fondid on oma raha mänginud selle peale, et Islandi pankade laenukahjumid kasvavad. Pärast kriisi tekkimist mullu suvel on selliste derivaatide hinnad tõusnud kõrgustesse. Nii langetas reitinguagentuur Moody's hiljuti Islandi reitingut ning Standard & Poor's näitas näpuga riigi kõrge riskitasemega pankadele, klassifitseerides need ühele tasemele näiteks Lõuna-Aafrika ja Brasiilia pankadega. Probleemide taga on islandi majandusteadlase Olafur Isleifssoni hinnangul pangandussektori kasv ja kalanduse osakaalu vähenemine SKPst. Kui 1980
Krediidiasutused ehk pangad, kui ühed peamised finantssektori koostisosad, on väga suure hulga isikute säästude hoidjateks ning pangad haldavad infrastruktuure maksesüsteeme, mille kaudu tsiviilkäibes osalejad saavad täita oma maksekohustusi. Samas on finantssektor, majanduse reaalsektor ja valitsussektor omavahel tihedalt seotud ning negatiivsed arengud ühes sektoris mõjutavad ka teisi. Näiteks suurenevad majanduslanguse olukorras finantssektori laenukahjumid ja vähenevad valitsussektori maksutulud suurendades eelarve defitsiiti. Või mõne riigi maksejõuetuse korral peab finantssektor osa riigivõlgadest maha kandma ning neil on seetõttu vähem ressursse laenata ettevõtlusele, mis omakorda vähendab majanduskasvu väljavaateid. Globaalse finantssüsteemi ja integreerunud majanduse puhul võivad ühe riigi probleemid avaldada negatiivset mõju teistele riikidele