Kas tuleb tuttav ette? Ja ettevõtted said, mõistagi, tänu soodsatele laenudele rahva kasvanud nõudlust uute asjade järele edukalt rahuldada. Tulemus: majanduskasv oli küll kiire, aga võlad kasvasid peagi üle pea. Loogiline samm, nagu nüüd Eestiski tehakse, on tõmmata kulutusi koomale, et jaksata laene tagasi maksta. Aga mis juhtub ettevõtetega siis, kui keegi ühtäkki nende kaupu, mis seni läksid turul nagu soojad saiad ja mille tootmise suurendamiseks sai ju laenugi võetud , enam osta ei taha? Juhtub see, nagu juhtus Ameerikas Suure Depressiooni hoogustudes: vabrikud ja ehitused jäid seisma. Ja inimesed jäid tööta. Aga kui pole tööd, siis pole ka sissetulekut, millega laene tagasi maksta. Kujukalt on resümeerinud Ameerikas tollal tekkinud olukorra California ülikooli (Berkeleys) majandusajaloolane J. Bradford DeLong: «Töölised vahtisid jõude, sest ettevõtted ei palganud neid; ettevõtted ei palganud neid,
Ta unistas suuretst rahadest ja samuti mõtles ta ka Anni peale. Paari päeva pärast ema haigus taandus. Ka Jaan sai terve mõistuse tagasi. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha, Hansu vähese abiga. Kui ta peaaegu ära joostes kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Jaan tegi kõrstis välja ja andis Hansule viis tubla laenugi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki. Selle eest varastas ta ühest saanist midagi ja jooksis ruttu metsa, alles metsas nägi ta, mida ta oli varsastanud, need olid uuest saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi Annit
annaabi.ee 
