Üleilmne finants- ja majanduskriis on väga palju mõjutanud Eesti majandusruumi ja ettevõtluskeskkonda. Kriis kajastub otseselt Eesti tööturuolukorras, eeskätt töötusnäitajate kiires kasvus. Tööpuuduse järjekindel suurenemine sai alguse 2008. aastal. Alates 2009 aasta esimesest poolest on tööjõuturg tasapisi elavnenud, kuid sellegipoolest jääb tööpuudus lähiaastatel meile suureks probleemiks ja töötus kasvab ka aastal 2011. Hetkel on Eesti olukorras, kus laenuaktiivsus pole veel hoogustunud ja investeerimis- tegevus pole taastunud. Kuigi majandus kasvas eelmisel aastal üle 6%, ei anna see veel tunda meie igapäeva elus. Kui maailma majanduslikku seisu üldiselt vaadelda, siis võib väita, et maailm on kriisist kosumas ja selleks aastaks prognoositakse umbes 4,5 % majanduskasvu. Paljuski aga mõjutavad maailma majanduslikku hetkeseisu Araabiamaade rahutused. Naftabarreli hind on tõusnud rekordtasemele ja seoses sellega tõusevad mootorikütuste ja
Pankade laenuportfell ulatus 2011. aasta veebruari lõpus 16,3 miljardi euroni, millest 90% moodustasid laenud ja 10% liisingud ja faktooringud. Laenuportfell on alates 2008. aastast kahanenud 10%. Portfelli struktuuri on muutnud laenusegmentide erinev amortisatsioon. Näiteks pikaajaliste eluasemelaenude osakaal on kasvanud just aeglase amortiseerumise tõttu, samal ajal on ettevõtete laenujääk laenude lühikese tähtaja tõttu kahanenud. Erandiks on kaubandus ja põllumajandus, kus laenuaktiivsus on kasvanud. Pankade laenuportfellis hõlmavad 57% laenujäägist kinnisvaraga seotud laenud, selle põhjuseks on nende laenude pikk tähtaeg ja aeglasem amortisatsioon. Kaudselt on pankade laenuportfell kinnisvaraga veelgi rohkem seotud hüpoteekide tõttu, seega on pangandussektori riskid tugevalt seotud kohaliku kinnisvara turuga. Ettevõtete laenumaksevõime on alates 2010. aastast paranenud majanduse elavnemise tõttu, mida on põhjustanud suurenenud välisnõudlus
annaabi.ee 
