laiemale ülesannete hulgale. Otseseks järelduseks Maxwelli võrranditest on nn. pidevuse võrrand. Võtame divergentsi I võrrandi mõlemast poolest Kuna ja Maxwelli III võrrandist saame pidevuse võrrandi kujul saame pidevuse võrrandi kujul ***Juhtivusvoolu tiheduse välja allikaks on muutuv laengutihedus.***Vaatleme voolutiheduse välja ruumi mingis osas, mis ei sisalda muutuvaid laenguid. Järelikult vool kas puudub üldse või on vaadeldavasse ruumi sisenevate voolujoonte arvuga. Järeldus on õige ka iga teise ruumiosa kohta, milles puuduvad muutuvad laengud. Seega voolujooned on pidevad. Pidevuse võrrandist tuleneb laengu jäävuse seadus. Integreerime võrrandi 2.3.1 ruumis V Vastavalt Gaussi valemile
3. Sõnastage elektrilise kaksikkihi teooria põhiseisukohad (Gouy-Chapmani ja Sterni mudelid). Gouy teooria alusel saab lisaks summaarsele elektrilise kaksikkihi laengule määrata ka katioonide ja anioonide osalaenguid elektrilises kaksikkihis. Gouy teooria tuletamisel on tehtud kolm lihtsustust (eeldust): (1) Elektriväli elektrilises kaksikkihis on kirjeldatav Poissoni võrrandiga 2j = - r/ eoe , kus 2 on Laplace'i operaator ja on ruumiline laengutihedus. Poissoni võrrand eeldab, et elektriväli on elektrilise kaksikkihi piires pidev ja potentsiaali on võimalik määrata igas välja punktis. Kahjuks ilmneb reaalsetes süsteemides elektrivälja tugevuse ebaühtlus, mis on seotud sellega, et ioonid on mingite kindlate mõõtmetega (mitte punktid). Siit ka põhjus, miks Gouy teooria on rakendatav vaid lahjades lahustes. (2) Osakeste jaotus allub Boltzmanni võrrandile, kus ci0 on i-nda osakese konts. lahuse sisemuses, ci
Kattumise tulemusena tekivad uued orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Uusi orbitaale kui matemaatilisi objekte saab moodustada mitmeti. Erinevad kirjeldused kirjeldavad molekuli mõnevõrra erineva vaatenurga alt. Üht võimalikku kirjeldust nimetatakse valentssidemete mudeliks. Valentssidemete mudel · Side tekib aatomite vahel elektronide orbitaalide kattumisel kattumise piirkonnas on laengutihedus kõige suurem. Tavaliselt moodustavad sidemeid pooleldi täitunud (1 elektroniga) orbitaalid, vahel moodustavad sideme ka täiesti täitunud orbitaal ja tühi orbitaal. · Sideme elektronipaarid on lokaliseeritud (erinevalt näiteks molekulorbitaalide mudelist, vaata ptk 16 lk 110), igale keemilisele sidemele vastab elektronipaar. · Orbitaalide kattumine võib esineda nii sama tüüpi (s ja s) kui ka erinevate (s ja p; s ja d) orbitaalide vahel.
E0 . Dielektrikus toimub molekulide polariseerumise tõttu teatav laengute ümberpaiknemine, mille tulemusel risttahuka vasakpoolne külgtahk omandab negatiivse, parempoolne sama suure positiivse laengu. Risttahuka sisemuses jääb summaarne laengutihedus võrdseks nulliga, sest seal naabermolekulide polarisatsioonilaengud neutraliseerivad üksteist. Seega omandab vasakpoolne külgtahk polarisatsioonilaengu pindtiheduse p , parempoolne saab polarisatsioonilaengu pindtiheduse p (vt. joonis lk. 8). Järelikult vasakpoolne külgtahk käitub negatiivselt laetud tasandina, mis tekitab enda vahetus läheduses polarisatsioonielektrivälja tugevusega p / 2 0 , vt. valem (10.27), mis on suunatud selle tahu poole
annaabi.ee 
